Tervitus!
Ma tean, et olen olnud pildist väljas väga kaua, kuid kui vaadata tagasi, siis on mul olnud niivõrd kiire, et see on täitsa vabandatav. Ma vähemalt loodan, et saan andeks :)
Pärast pikka pausi ei teagi kust nüüd alustada. Eks ma alusta siis sellest ajast mil kõik kiireks läks.
Hetkel olen töötanud oma seeliku projektiga ja ka portfoolioga ning ühe väga huvitava hiiglasliku projektiga. Kohe kõigest lähemalt.
Nimelt seeliku projekt. Pidime disainima seeliku saades inspiratsiooni lõhnaõlipudelist. Ma ei hakka keerutama ja teen lühidalt: võttis aega, aga asja sai ja siin on pilt:
Igaljuhul, portfoolioga tegelesin ka, et saaks kõik oma tegemised ühte kausta ja õpetajale esitatud. mittemidagi erilist, lihtsalt paberimajandus.
Kui nüüd huvitava osa juurde. Kui ma ütlesin, et tegelesin ühe Hiiglasliku projektiga, siis ma mõtlesin seda sõna otseses mõttes. Nimelt on Herningu linnal 100.s sünnipäev ning linnas korraldati nukkude moeshow. Grupp inimesi ehitasid hiiglaslikud nukud, ning nad riietati teatud firmade järgi. Mul oli au olla ainuke välismaalane ning üks vähestest TEKO õpilastest, kes aitas kaasa nende nukkude valmimisele ning sain isegi valmistada ühe kleidi Copenhagen Fuf’I nukule. Kogemus oli lihtsalt vapustav ja võimas, ainukordne võimalus teha midagi sellist, pole lihtsalt sõnu. Uhke tunne oli igaljuhul.
Miss Piggy ehk põrsa kleit on minu kätetöö : ) Pilte oli kordades rohkem, kuid ma ei hakka neid siia hetkel üles laadima .
Võtsin endale ka ühe kohustuse. Nimelt hakkasin kõrvalülikooli baaris vabatahtlikuna tööle. Üliõpilasmajas. Mõtlesin, et oleks hea võimalus teha midagi, mis mulle meeldib. Kuid täna tuli mulle üllatus. Neiu, kes järgmisest aastast on baari juhataja tuli minu juurde ja ütles, et tahab minuga rääkida. Ehmatasin ära, et mis ma nüüd valesti tegin. Kui ta tuli minu juurde ja ütles, et tal on vaja inimesi, kes aitaksid järgmine aasta baari juhtida. Olen olnud seal vaid kuu aega… VÄGEV, ütleks mina selle peale.
Hetkel olen ha veel praktika otsinguil. Nimelt olen saanud eestisse juba mitu pakkumist, kuid mul on ka veel pakkumine Los Angelesse. Firma, mis on väga tuntud, kirjutas mulle ning vastas positiivselt, et ma võin juba Juulist alustada. Hirm on nahavahel, aga samas kõhus on ka liblikad ja tunne on hea. uurin maad ja hindasid ning elamiskohti, et teada saada, kuidas seal asjad käivad, kuid sellist võimalust ei tahaks käest lasta. Kuid hirm on, et ma ei taha sealt enam tagasi tulla, kui juba minek on. Eks näis mis saab, Pariis on ikka hinges. Siht on vähemasti silme ees.
Kõik hakkab vaikselt paika loksuma. Elu on hea, draamat jagub, tegevust jagub ja jooksmist on. Hakkab vaikselt koduseks saama see kant siin juba.
Kahjuks lahkus üks mu väga hea sõbranna paar päeva tagasi kodumaale ning see võttis silma märjaks, kuid vähemalt saatsime ta ära niimoodi, et ta jääb meid mäletama- piknik rannas päikeseloojanguga. Kes ei tahaks taolist romantikat? : ) Kuid lubadus Bulgaariasse minna on veel jõus, seega, nagu näha, reisimist jagub .
Ilmad on ka väga ilusaks muutunud ja suvi on kohal, isegi esimesed päevitamised tehtud ja jume peale saadud.
Niisiis, lühikokkuvõte teile, kes te ootate vastust küsimustele “Kuidas läheb” ja “ Kuidas meeldib”?
Minul läheb FANTASTILISELT ja VÄGA MEELDIB, sest see tunne, kui sa oled leidnud selle, mida sa jumaldad, paneb kõigele punkti.
Teie Liisu-Kiisu : )
No comments:
Post a Comment