Hiirejaht.

TEKO projekt esitatud! Nüüd on see projekt tehtud ja  esitatud ja hinne käes. Esitada oli seda arvatust kergem, ma kartsin et olen totaalne närvipundar, kuid tegin vabalt oma esitluse ära, mis on imestama panev.

Eilsest hakkas aine- tekstiiliõpetus. Sellealased loengud kestavad nüüd jällegi 5 päeva ja lõpeb see sellega, et me teeme plakati ja mõned peavad esitlema seda, valikuliselt. Nüüd oleme kolmestes gruppides. See aine räägib, kuidas tehakse lõngasid ja niite, missugused on inimeste tehtud niidid ja kuidas saadakse toorainest toode. Tohutult huvitav on vaadata sellsieid asju. Ninge meile anti selle plakati jaoks ülesanne- uurida teatud materjale laboris, põletada, kaaluda, vaadata veele vastupidavust. Seal koolis ˇon justkui kõik olemas. Ma ise ei panegi uimase peaga tähele, kui väga see kõik mulle meeldib- üks poola tüdruk tegi mulle selle selgeks.

See tekstiiliõpetus sisaldab päris palju keemiat ja füüsikat, kuid enamasti keemilisi termineid, kuna inimese loodud materjalid on siiski keemia. Siin tervitaks oma toredat keemia õpetajat Aivar Vinnet! ; ) 

Kuid siiski, asi on väga lahe, pole üksluine, ja nagu aru on saada, siis tohutult palju on rühmatööd ning uurimistööd, mis on hea. Hetkel on veidi raske just sellepärast, et ma olen endale mingisuguse pisiku külge saanud ja see tõmbab hoo maha.

Eile käisime ka meie auaoodatud Taani peres õhtut söömas. Väga väga tore oli, pereema ja pereisa olid hästi sõbralikud ja väga armsad lapsed olid neil. Toit oli ka fantastiliselt hea :) (Sõime india toitu mingisugust- riisi ja siis liha, mis oli tehtud õhtega mingisuguses kastmes sibulaklopsina (JAH, Lia, see oli väga hea isegi, kui seal olid sibulad sees ;) ))

Täna hommikul ärkasin kell pool viis mingisuguse krõbina peale. Alguses ei saanud aru, mis toimub, niisiis otsustasin uurida. Ei näinud midagi,a ga krõbin käis edasi. Arvasin, et hiired. Jahtisin hommik otsa neid, kuid e näinud midagi. Rääkisin siis tüdrukutele sellet, nad vaatasid, et ma olen idioot :D Aga, nüüd, õhtul, tuleb erika meie tuppa, praline poolik komm käes- HIIRED. Kõhud kõveras naerame- hiired olid Joanna kommi tuuri pannud ja seda öösel järanud :D

Esimene kadalipp.

 

Käib töö ja vile koos- TEKO projekti esitamise tähtpäev on homme ja nüüd me siis istume siin ja lihvime veel oma esitlusi. Enam-vähem on kõik normis ja esitlemiseks valmis, kuid et kindlad olla, harjutame veel esitamist.

Üks hea uudis- sain oma ratta parandatud ja see ei maksnudki nii tohutult palju, kui ma alguses arvasin. Õnneks! Kartsin juba hullemat. Kuid see onu, kes mu ratast parandas, tegi kõik muud vead ka korda, nüüd on minu lapseke terve : ) (Kes veel ei tea, siis mu ratas andis otsad ning käisin kaks päeva kooli jala, mille tagajärjel andis mu haige põlv endast tunda)

Kui sellele noodil edasi minna, siis võib öelda, et mul on kõik lihased valusad. Pole voodiga veel ära harjunud, ega midagi ning kurk on ka valus- Taani kliima ei istu veel, kuigi ilmad on ilusad, aga tuul on vägagi petlik.

Homme kui esitlus tehtud, võime veidikene hingata. Kolmapäevast hakkavad loengud ja praktilised tunnid. Ning kolmapäeval on ka meie õhtusöök Taani peres. Mis see on? Nimelt pakuti meile võimalus, et kaks korda selle semestri jooksul saavad TEKO välistudengid osaleda õhtusöögil, mille korraldab üks välja valitud Taani pere. Meie pere kirjutast meile Joannaga- neil on kaks poega, üks 10-aastane ja teine 12-aastane. Õhtusöök algab kell 16.30 sellega, et nad tulevad meile kooli juurde järgi ja viivad enda juurde : ) Ja huvitav on veel see, et ma suudan nende kaamerate ette trügida- meie õhtusöögiseltskonnaga ühineb ka kohalik televisioon, et teha ülesvõtteid sellest, kuidas meie Taani toitu kahe käega omale kurgust alla surume, siiski vaesed tudengid ju : )

Väike panus TEKO projekti.

una tähtaeg TEKO projekti esitamiseks tiksub kätte, on aeg hakata juba presentatsioonide peale mõtlema. Täna saime kõik faktid paika pandud ja Template-d (lehed, kus on teatud küsimused) ära täidetud ja üksteisele ette loetud. Praegu tundu, et meil on fantastiline tiim, sest me saame igapäevaselt kokku ja teeme tööd, kuid teiste korterikaaslaste juttu kuuldes, ei taha nende tiimikaaslased isegi vihmaga uksest välja astud. Ju siis on mul vedanud.

See ülemine pilt on siis sellest, kuidas me esitame kolme “väikest” disainerit. Ehk siis saame isaühest neist rääkida 2 minutit, neljandast aga kusagil 20 minutit. Ma lubasin, et teen ühele teisele tüdrukule ka selle ettekande lehe valmis, kuna ta õpib äri poolt üldse ja meie rühmas on kaks disainerit, teine disainer lubas teha Alexander MacQueen-i. Seega, asi edeneb juba, loodame, et saame 12 palli oma panuse eest.

Ilm on siin siiski nii muutlik, et annab ollla, kord sajab padukat, siis onn totaalne suveilm, siis sajab jälle. Oh, eks harjub ära.

Kuid hetkel sujub kõik väga hästi… Peale selle et mu ratas laguneb kohe kildudeks. Kumm on läbi omadega, esimene ratas logiseb, hirmuga juba ootan, millal see alt ära kukub. Heh, eks näis mis saab. : )

Liisu.

Esimene taani keele tund.

 

Oh õudust- ei suuda kirjeldada oma peavalu pärast tunniajast loengut. Isegi meie õpetaja ütles, et taani keele hääldus pole loogiline ja me ei tohigi sealt loogikat otsida, sest seal pole seda. Grammatika on kerge, kuid see keel on niivõrd keeruline, et raskemat keelt annab otsida. Pärast tundi aega oli selline tunne, et ma annan alla, keel oli totaalselt sõlmes rääkimata peavalust.

Ilmaga on meil tohutult vedanud, tõeline suvi- 30 kraadi sooja iga päev. Üks päev sadas, aga see pilv läks nii kiirelt üle. Olen jõudnud isegi Taanis rannas ja ujumas käia- mõnus. Hellitatakse meid ära sellise ilmaga, sest kui ilm näitab enda tõelist palet, siis ei kujuta ettegi, mis tuju see tekitada võib.

Kuid hetkel on kõik fantastiline, koolis on veidi tegemist, aga mitte palju. Käime oma ühes loengus päevas ja tegeleme TEKO projektiga- sellest hakkab ka asja saama juba : )

Hommik hakkas “lõbusalt”. Minu “uue” ratta kumm oli tühi. Pumpasin siis täis, eks näis mis sellest saab, võibolla peab leidma mingi onukese, kes mul selle ära parandaks või ära vahetaks, kuid väga ei raatsi küll, eks näis mis elu toob : )

Uuel nädalal uue hooga.

       

/Vajuta kolmnurgakesele, et kuulata minu praegust taani lemmikut lugu /

 

 

 

Eelmisel nädalal alustasime oma kooliaastat TEKO projektiga, kus meie terve kursus jagati 30ks rühmaks Mis on TEKO proekt? TEKO projekt on tiimitöö, kus me peame uurima 4 eri kontinendi disainerit ja nende disainiDNA-d. Mida see siis endast kujutab- Disaini DNA on see, kuidas disainer või teatud bränd on aastate jooksul omaks võtnud mingi stiili või detaili. Näiteks kui 1980ndatest on omaks saanud disainerile märgike parema tasku peal ja seda kasutatakse ka tänapäeval, see on disaini DNA. Eks seal ole veel eri komponente, kuid ma ei suuda eesti keeles seda väga sõnastada.

Ja homsest ründame seda projekti jällegist uue hooga. Tööd on küll palju, aga huvitav on,

Puhata oleme saanud juba ka ja korter tundub vaikselt koduna- nädalavahetusel tegime suurpuhastuse ja pesupäeva, et kõik enne kooli uuesti korda saaks. Ning, mis veel, aja täiteks käisime ka pildistamas, pildid tulid päris vapustavad välja- see on see hea pool elul, kui elada koos kunsti- ja moeinimetega- me oleme kõigeks valmis, et saada midagi moekat : )

Siin siis paar näidet :)

                                       

Järgmise postituseni! :)

Liisu.

School.

Alustagem siis algusest.

Esimene koolipäev.

Eile, esmaspäeval oli meil esimene koolipäev. ärkasime enne seitset, et kõik valmis saaksid. Need, kes mind tunnevad, need teavad, et ma pole absoluutselt hommiku-inimene ja mulle ei meeldi vara ärgata, sest ma olen siis väga pahur. See hommikune ärkamine hommikuseks ärkamiseks. Kui valmis saime, hakkasime 7.50 sõitma, sest 8.20 oli vaja koolis olla. Hea hommikune trenni kooli-4km rattasõitu. Kui kooli jõudsime, otsisime üles B-maja (kokku on 4 maja, A, B, C ja D). Alguses tervitati meid, räägiti ja tutvustati üleüldiselt kooli ja inimesi ja siis oli lõuna, saime võileivad ja veepudelid kätte ja läksime Taani suve nautima- istusime murul ja pidasime pikniku. Kõhud täis, hea olla, läksime tagasi saali ja siis hakkas see edasi-tagasi vedamine. Nimelt veeti meid igale poole ja tehti meile igast mänge enamuse päevast, kõriauguni oli lausa. Ja siis, kui me olime surmväsinud, viidi meid õpilaskaardi pilte tegema. JE. aga, pilt tuli hea välja ja pole hullu, aga esimene päev oli vägaväga väsitav, palju mõttetut jooksist oli. Ma saan küll aru, et nad tahtsid ainult head, aga see polnud hea. Päeva lõpuks olime meie viiekesi kõik läbi nagu läti rahad. Me ei suutnud kell 17 ennast liigutadagi, sest jalad valutasid ja väsimus võttis võimust. Uni oli see-eest õhtul hea.

Teine päev.

Täna läksime kooli kella 9ks ja tänane päev oli väga asjalik ja tegus, sai teada palju vajalikku informatsiooni. Hommik algas loenguga kooli õpetamismeetoditest, teen siis ka lühikese kokkuvõtte: nimelt, nagu enamus Taani kooli või siis VIA koole, põhineb TEKO õpetamismeetod nii praktilisel kui ka akadeemilisel õpetamismeetodil. Väga palju on tiimitööd ja presentatsioone. Mida meile rõhutatakse on see, et õpetajad ja õpilased on samal tasemel. me PEAME õpetajaid kutsuma eesnime pidi. Taanlased on sellised, kes kahtlevad kõiges, see tüähendab, et väga palju vaieldakse õppejõududega ja seda öeldi ka meile, et me peame vaidlema, sest õpetajad ppole kõiketeadjad ja nad EI PEA teadma vastuseid kõikidele vastustele.Veel on ka see, et me ie saa õpetajatelt vastuseid ja õigeid vastuseid polegi, sest me peame ise jõudma vastuseni. nad aitavad meid iga asjaga, aga nad ei ütle kas jah või ei vaid ütlevad- ma ei tea. Tundub väga loogiline ja õige lähenemisviis.

                 Olen ametlikult Taani üliõpilane.

Teises loengus räägiti meile Taanlastest, Taani kultuurist ja siis töövõimalustest ja keeleõppest. Järgmisest nädalast alustan siis Taani keele õpet- õudusega mõtlen juba, sest see keel on ikka õudne. Ma oskan ainult ühte lauset ja ühte sõna, mis on Terviseks ja “Ma ei tea seda” . Ja needki õpetas mulle kaks taani noormeest.

Kuid muidu- kool meedib väga,tahaks juba õppima hakata. Kaks nädalat tegeleme nüüd ühe projektiga ja siis hakkavad loengud ja tunnid, õiged tunnid.

Ja mis veel, meie aasta jagati sedamini, erinevate eriealade õpilastest tehti mingisugune 6 klassi- A, B, C, D E ja F, nagugümnaasiumis, aga seda sellepärast, et erineva eriala õpilased suudaksid ja saaksid koos teha tiimitööd ja mõelda erinevaid asju välja. Mina olen 1D klassis.

Lisan siis paar pilti ka koolist endast ja siis veel siinsest rattamaaniast.

                            

Pisikene puhkus.

 

Praegune elu keerleb ainult meie jalgrataste ümber, kuna me oleme sõitnud nendele igale poole, et sõna otseses mõttes on persed kanged. Pole harjunud nii palju rattaga sõitma lihtsalt. Eile õhtul sai linnast välja sõidetud, tänagi samamoodi, ainult rattaga ringi sõidakski. Kuid tänane päev on väga rahulik olnud, sest homme on siiski esimene koolipäev ja ei taha väga rapsida, prooviks ikka puhanult kooli jõuda.

Kooli meie kodust on 4 kilomeetrit, seega, saab veelgi rattaga sõitmist harjutada küll lõpuks tagumine ots ka ära harjub lõppudelõpuks :) Kuid ärevus on sees veidikene, saab lõpuks alustada sellega, milleks siia maile tuldud sai.

Eile õhtul jõudis ka kohale meie viimane elanik, nüüd oleme ametlikult kuuekesi. Seltskond on tore ja hea. Veel ei saa millegi üle nuriseda  : D

Siin on veel suvi, täna oli 23 kraadi sooja, päike küttis nii, et vähe pole. Pole siin midagi niii pilvine, kui räägiti. Arvasin, et iga päev on koledad suured hallid pilved ja päikest üldse ei näe, kuid ammugi mitte- ilma üle ei saa veel nuriseda ka . Seega, kõik on kõige paremas korras : )

Liisu : )

Armastus jalgratta vastu.

 

Pikk rattamatk seljataga ja täitsa elus. Oleme tüdrukutega oma ratastesse täiesti armunud. Siiski nägime nende saamisel niivõrd palju vaeva. Nagu lubatud, pilt minu rattast .

Et siis minu armastatud velo.

Pimp my ride jalgratta eri, Taani moodi : )

Meie lõbus pisike seltskond ja südalinna kodu : ) (Vasakult: Joanna, Evelin, Virve, Liisu, Mona)

Meie reisiseltskond Tallinnast Herningisse : ) (Evelin, Lea, Mona, Liisu, Virve)

Täna õhtul sain mina oma kokkamisoskusi näidata- tegime tohutult hea kodutoidu. Kõhud on nüüd täis ja hea olla.

       

Tänane menüü ja üks pilt veel mu uuest armastusest!

Päikest saadan teile tänasest päikselisest ja soojast päevast : )

Liisu : )

Fantastiline öö.

Kui tegus ja lõbus saab olla üks päev?

Eile hommikupoole, otsustasime, et meil on vaja Taani numbrit ja kõnekaarti. Mõeldud, tehtud. Suundusime siis poe poole. Pärast pikka mõtisklemist ja juurutlemist, saime valiku tehtud. Nüüdsest oleme samm lähemal olemaks Taanlased. Jagan siis oma numbrit ka, kui kellegil midagi vaja on : +45 81 54 62 27

Ega loomulikult ei suutnud me kodu poole suundudes läbi astuda meie kodu H&M poest. Soodushinnad seal poes ja ilusad riided lihtsalt võtsid jalad nõrgaks. Edasi läksime Eveliniga linnapeale jalutama, tutvuma kõigega, mis siin linnas on. Siiski arvan, et see linn on fantastiliselt kaunis.

Päeva möödudes tuli väsimus peale ja me lihtsalt puhkasime enamuse päevast. Õhtu lähenedes tuli idee minna välja linnapeale. Noodsamad noormehed eelmisest õhtust kutsuid meid taaskord endapoole. Mõeldud tehtud. Külapeal sai lõpuks mängitud PlayStation3 mingisugust bändimängu, kus üks laulis, teine mängis kitarri ja kolmas trumme. Te võite ise ette kujutada, seda naljakat pilti.

Jutud räägitud, mängud mängitud, läksime edasi välja. Kuid sellega oli omamoodi nali, kuna me ei suutnud otsustada kuhu minna, sest piletid olid kallid, jookidest rääkimata. Seeda me lihtsalt käisime pubides ja lõpuks, seisime raekojaplatsil ja ei suutnud otsustada. Siis tuli Virvel hea idee, lähme otsime endale rattad.

Poisid, nii abivalmis,, aitasid meil seda saavutada. Rattad olemas, põrutasime selles imekaunis tähistaevas Birk-I  poole, kus asub ka meie Ülikool. Vaatasime seal ringi, tutvusime igasugu muuseumite ja arhitektuuriehitistega ning nautisime seda fantastilist tähesajus ööd.

Koju jõudsime me kell 6 homikul meie aja järgi, sest varem poleks viitsinud ära liikuda. Kuid see kõik oli fatastiline, Sellist ööd pole varem olnud! Taani inimesed tõesti on väga toredad.

Selle rõõmsa noodi pealt ma nüüd lõpetan, võibolla õhtuks lisan ka pildi meie ratastest :)

xx Liisu

Esimene päev.

 

Voodid saime üleeile öösel ka paika ja pooled asjad lahti pakitud, eile läksime hommikul taaskasutuspoode rüüstama, saime endale potte, panne , tekke ja igasugu vajalikku träni. Seal poodides oli NIII kaunis antiikmööbel ning fantastilises korras, oleks tahtnud kõik ära osta- hinnad olid ka tohutult head.

Eilne päev möödus väga tegusalt. Tegime tubades suurpuhastust, köök sai totaalselt läikima löödud.

Pärast suurpuhastust käisime 2,5 km kaugusel JYSKis endale patju ostmas ja siis sealsamuses lähedal hiiglaslikus toidupoes, et osta toorained meie esimeseks korralikuks õhtusöögis meie uues köögis.

Väsinuna poest tagasi jõudes, alustas Mona söögi tegemist ja meie Joannaga jooksime veelkord kodulähedale poodi puuduvaid komponente ostma. Sai edasi-tagasi kahe poe vahet joostd vähemalt kolm korda (oli ju vaja hindasid võrrelda). Poes käidud, sai nautida korralikku õhtusööki toorsalati, munderkartuli ja kanalihaga.

Kõhud täis, hea olla, pesus käidud, sättisime ennast valmis linnapeale minekud. Joanna tuttavad Taanlased kutsusid meid endapoole, et õhtul välja minna. Õhtu edenedes jõudsime linnapeale, tutvusime väga toredate Taanlastega ja nägime, kuidas siinne ööelu töötab. Klubid on neil nagu Tallinnas Shooters, kuid veidi parema sisustusega ja muusika, sellest ma isegi ei hakka rääkima-pole kõige kirkam valdkond Taanlastel.

Kuid lõbus päev oli, sai jällegist palju naerda.

Mis tänane päev toob, seda me ei tea, aga plaanis on minna tööotsingutele.

 

Päikest! :)

Kohal.

 

                                          

Niisiis, jõudsime elusalt kohale. Rongist sain tervete luudega maha ja isegi oma uude koju jõudsin. Vastu võttis meid üks väga tore noormees, kellelt saime ka korteri võtmed, Korter on fantastiliselt ilus, eriti köök. Südalinn siiski. Kui omanik ära läks, me ehitasime siin ikka päris võimsalt, tõstsime kõik mööbli ümber, siiani on mööbel veel korralikult paigutamata.

Käisime poes ja sõitsime isegi taani bussidega juba Herningis ringi. Nüüd oleme käik surmväsinud, keegi meist ei viitsi ennast liigutada, jääks kohe silmapilkselt magama diivanile.

Kuid linnast- linn on fantastiliselt ilus, madalate kivist majadega, roheline ja vapustavalt kaunis.

                                              

Kuid hetkel ma lõpetan, olen tohutult väsinud. PS, ajavahe on tund aega, meie oleme tund aega taga.

 

Liisu : )

Rahulolu.

Tervitus Taanimaalt.

Kirjutan siis, kuidas algas minu tänane reis. Alustasin Tallinna lennujaamast siis sellise naljaga, et 3,3 kg oli kott ülekaalus. Lennujaamas loopisin asju välja, et kaal oleks õige (20kg). Pagas antud, tuli Janek ka mind saatma (AITÄH : ) ) ja sain kokku ühega nendest tüdrukutest, kellega koos reisi alustasime. Perega hüvasti jäetud, sammusin turvaväravate poole- sealt see kogu nali hakkas. Virvega kahekesi panime asju kasti- laome ja laome. Küsin siis, et kas ma tean kõik jakid ka seljast võtma- loomulikult oli meesturvamehe vastus jaatav. Küll pidin läptopi kotist välja kiskuma, mis loomulikult oli täiesti pungil kotis. Noormees juba naeris koos meiega. Asjad kastides, sammusin väravast läbi ja vaatasin kavalalt seda sildikest, et see punaseks ei lähe. Ei läinud, ütlesin kõva häälega- Jess!, Ja silma jäi muigav turvamees. Ja see kõik nali oli alles algus.

Edasi siis värava poole. Kõndisime lõpuni välja, kui teatati, et värav on muutunud- number 17 asemel tuli 2, pidime siis targalt tagasi kõndima. Edasi Lendasime riiga, sealt istusime Kopenhaageni lennukile. Kopenhaagenisse jõudes ootasime oma kohvrid ära- mis tulid täitsa kohale, aga minu ja Virve kotid olid vigastada saanud. Mis teha? Väljudes, tekitasime ummikus, sest mõtlesime, et läheme küsime, et kas meile kompenseeritakse see kahju. Aga polnud mõtet, vigastused olid niivõrd väikesed, et me ei hakanud sellepärast aega raiskama. Reipal sammul läksime edasi rongipileteid ostma. Esimese ringiga läksin mina üksi, sest mul pidi olema Wildcard (sooduskaart) mida ma pole kätte saanud- anti siis mulle seesama number, millele proovides keegi pole juba kuu aega vastanud. Teise ringiga, läksime kõik kuus tüdrukut korraga, käisime seni pinda, kuni saime oma soodustuse ja piletid.

            

Rongipiletid olemas, olid meil kõigil kõhud väga tühjad, Nagu alati on ju vaja süüa rämpstoitu. suundusime BurgerKingi sööma. Kõhud täis, hea olla, läksime perroonile rongi ootama. Rongi ootamine sujus väga lõbusalt, tegime taimeriga toredaid pilte viiekesi, kõigil kõhud kõveras. Vägev, lõbus on juba praegult, seltskond on fantastiline, tuju on laes.

Rong siis tuli ette ja  nüüd istungi selles fantastilises rongis, mis on väga mugav, luksus. Meil on eesti tüdrukutega oma it-nurk. Toolid on justkui vatist, vajud lausa nendesse, väga mõnus :)  

          

Meie aja järgi on kell 20 pärast neli ning kella kuueks peaksime jõudma Herningisse, sealt edasi siis läheme majaotsingutele. Kirjutan siis edasi ja lisan ka pilte, kui oleme korterisse jõudnud, hetkel on veel üle kahe tunni rongiga sõita, aga selle vastu pole midagi, sest kõik on väga mugav ja vaikne, mitte nagu eestis :)

Vaimustus veealusest rongisõidust ja veepealsest pikast-pikast sillast võlub meid kõiki :D   

                                                  

xx Liisu

Algus.

Olen siin tükk aega juba pakkinud ja asjad ei taha ikka veel ära mahtuda. Täna isegi lennujaamas käidud kohvrit mõõdukasti sobitamas- tegus päev.

Kui kohvrid kokku sain, oli järgmine häda, leidsin oma toast asjad, mis ma olin kõrvale pannud, mis kindlasti oleks pidanud kohvris olema. Eks näis, mis saab, kas kohvrid on liiga rasked ja tuleb lennujaamas hakata asju koju tagasi saatma võimis…Ega ei puudu ka esivanemate targad mõtted siis, kui kohvrid on kokku pandud.

Kaks päeva on närvid minuga totaalselt mänginud- kõhus keerab, süda paha, magamata. Eks näis, mis saama hakkab. Reaalsus igaljuhul hakkab kohale jõudma ja see pole hea asi. Või on?
Õhtu edenedes, suutsin isegi maha rahuneda, kuid kõht ei tahtnud, enne magamaminekut tuli söetablett sisse võtta, et hea olla oleks : )))


Niisiis, koolist. VIA University College TEKO on siis disaini ja ärikool Edela Taanis. Järgmiselt lingilt saab vaadata TEKO hooneid nii seest kui väljast: http://www.teko.dk/Default.aspx?ID=5593

Nagu ma mainisin, siis TEKO asub edela Taanis, Kopenhaagenist 3,5 tunnise rongisõidu kaugusel.

           

Niisiis, hetkel on kõik, Homme hakkab mu pisike reis pihta Tallinna lennujaamast kell 9.55 ning sealt Riiga ja Riiast edasi Kopenhaagenisse ja sealt Rongiga edasi. Edaspidi kirutan juba arvatavasti siis, kui olen kohal ja saan ka korterist pilte lisada :)